Log in with Facebook Log in
Log in

Not registered? Sign up for free »

ERRi kultuuriportaal: suvelavastused 2017

×
Loading..

Related images

<div><b>KELLAVÄRGIGA APELSIN</b></div><div><b>Rakvere teater, 9. juuni - 2. juuli</b></div><div>Nortsu tee tööstuslinnak. Rakvere linn, Nortsu tee</div><div><br></div><div>"Kellavärgiga apelsin" käsitleb vägivalla ja kurjuse olemust, inimloomuse süngemat poolt. See on Anthony Burgessi kultusromaani esimene lavaversioon Eestis, Ringo Ramuli diplomilavastus (TÜ VKA teatrikunsti 11. lend).</div>
<div><b>MOISTE</b></div><div><b>Kädi Metsoja tantsu- ja tsirkuselavastus</b></div><div><b>4. juuni. Kanuti Gildi saal</b></div><div><br></div><div>Žanrimääratlus on kõige üldisemalt etenduskunst, seejärel tantsulavastus, siis tsirkuselavastus ja alles siis kujutav kunst.</div><div><br></div><div>Laval on viis artisti, kelle tantsu- ja tsirkusetehniline tase on valitud tehnika kontekstis perfektne: on kaanonit, sünkrooni, jadasid, pause ja palju muud. Tegeletakse ühtsuse ja lihtsusega, tervik moodustub unisoonis, kus viis erinevat keha teevad sama asja, kuid erinevas tämbris või helistikus.</div>
<div><b>KRAANIGA HUNT BANGOKIST</b></div><div><b>Küla Villa, Kajamaa küla, Saku vald. 4. juuni - 16. juuli</b></div><div><br></div><div>Kas nad siis ongi päriselt olemas?</div><div>Kui keegi oleks meile sellest 25 aastat tagasi rääkinud, oleks teda ilmselgelt teistsuguseks peetud. Nüüd on aga teised ajad ja kõik, mis võimalik, on ka lubatud. Aga selleks, et seda kõike ise näha ja kogemata kogeda, tuleb ette võtta reis siit kargete Põhjamaa laante vahelt soojale Taimaale.</div>
<div><b>KADUNUD JÕMMU</b></div><div><b>Teatribuss. Ujula tn 98, Tartu. 10. juuni - 28. juuli</b></div><div><br></div><div>Mika Keräneni krimka "Jõmmu" põhjal on valminud seikluslik suveetendus "Kadunud Jõmmu".</div><div><br></div><div>Miks peaks keegi lodja ära varastama? Äkki on Jõmmu hoopis veepõhja uppunud? Üks on aga kindel, et ühel hetkel on laev jõe pealt kadunud ning asja hakkavad uurima nii politsei kui Supilinna salaselts Ramps.</div>
<div><b>VIIMANE VÕLLAMEES</b></div><div><b>Rakvere teater. Loodi kuivati, Tapa-Loobu ristis Tallinn-Narva maanteel</b></div><div><b>15. juuni - 9. juuli</b></div><div><br></div><div>Riigi peaaegu et kuulsaimast võllamehest Harryst on saanud baaripidaja. Igal õhtul koguneb kindel seltskond Harry semusid tema äärelinna pubisse, et klaasi taga päevasündmused läbi võtta. Ühel päeval siseneb kummaline võõras, kelle ümber hakkavad asjad kahtlast kuju võtma ja minevikusaladused tõusevad taas päevakorda. Kes ta on ja mida otsib? Ja milline on tema seos kahe aasta eest vangikongis üles poodud mehega, kes viimase hingetõmbeni oma süütust kinnitas?</div>
<div><b>PROVINTSITRAAGIKUD</b></div><div><b>Kukruse polaarmõis. Ontika mõis. </b></div><div><b>19. juuni - 30. juuni</b></div><div><br></div><div>Provintsitraagikud“ koosneb Tšehhovi kahest lühinäidendist: „Juubel“ ja „Naisevõtt“. Tegemist on äärmiselt provintsliku traagilise komöödiaga, kus väga tavalised inimesed „maadlevad“ väga tavaliste probleemidega. </div><div><br></div><div>See on tragikomöödia täis äratundmisrõõmu, kaastunnet, aga ka kahjurõõmu. Kammerlik kaemus inimese abitusest ja armetusest oma elu juhtimisel.</div>
<div><b>KAKSISMAA</b></div><div><b>Must Kast. ERM.</b></div><div><b>21. juuni - 2. juuli</b></div><div><br></div><div>Soome-Eesti koostöös valmiv "Kaksismaa/Kaksoismaa" on poliitiline utoopia ja poeetiline-muusikaline suveteater, mis valmib kingitusena mõlema riigi sajanda sünnipäeva puhul.</div><div><br></div><div>19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses unistasid mitmed Eesti poliitikud Eesti ja Soome ühinemisest Austria-Ungari keisririigi eeskujul. Kaksismaal oleks olnud ühine riigipea ja sõjavägi, kuid eraldi parlamendid.</div>
<div><b>SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA</b></div><div><b>Endla teater. Koidula muuseum, Pärnu</b></div><div><b>30. juuni - 30. august</b></div><div><br></div><div>Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" loomishetk asub eesti rahvusliku teatri sünni eesotsas ja sestap on tegemist tüvitekstiga, olgugi lihtsa külajandiga. Näidendi vanad tuttavad tegelased on raamaturiiulite tardumuses juba mõnda aega oma tähetundi oodanud. Nüüd on kätte jõudnud hetk, mil see tukkuv pentsik seltskond tuleb kaante vahelt Koidula Muuseumi õuele valla päästa ja taaskord ära kuulata.</div>
<div><b>MEES, KES EI TEINUD MITTE MIDAGI</b></div><div><b>Nukuteater. Nukuteater, Tallinn.</b></div><div><b>2. juuli - 30. august</b></div><div><br></div><div>NUKU teatri suvelavastus "Mees, kes ei teinud mitte midagi" on Aare Toikka allegooriline laulumäng Mehis Heinsaare teoste ainetel. Muusika ja laulutekstid Lauri Saatpalult.</div><div><br></div><div>"Kes see mees on? Mida ta tahab? Kuhu viib tema tee? Millist vaeva ja valu varjab tema naeratus? Millist õõvastavat saladust peidab tema kuldne rüü?" "Ta on mees, kes ei teinud mitte midagi."</div>
<div><b>PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS</b></div><div><b>R.A.A.A.M. Kolga mõis</b></div><div><b>5. juuli - 31. juuli</b></div><div><br></div><div>Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord.</div>
<div><b>SAABASTEGA KASS</b></div><div><b>Miksteater. Iloni imedemaa, Haapsalu</b></div><div><b>5. juuli - 23. juuli</b></div><div><br></div><div>Pojapoeg Mati (Mart Toome) sõidab ühes oma pruudiga ootamatult lapsepõlvekoju, külla vanaisale, kes ühena viimastest ikka veel jonnakalt talu peab. Mati soovib, et vanaisa kirjutaks talu tema nimele, siis saaks selle maha müüa ja linnas oma äri asutada. Isakodus haaravad Matit aga ootamatult vanad mälestused: selle kivi peal armastas ta istuda ja unistada, tolle kase otsas ronida, aida ees muinasjutte ja igasuguseid põnevaid tegelasi välja mõelda... Ja korraga leiabki ta end unenäost, keset muinasjuttu „Saabastega kass“, kus kodukass Miisu (Katrin Kalma) on ootamatult saapad jalga tõmmanud ja vaest Matit juhendama asub. Kassi abiga saab Matist viimaks kuningas. Siis aga võlumaailm kaob ja Mati peab tegema otsuse ning valima. Milliseks tema valik kujuneb?</div>
<div><b><i>Alle-Saija talus Põlvamaal on mitu suvelavastust. </i></b></div><div><br></div><div><b>KARDEMONI LINNA RAHVAS JA RÖÖVLID</b></div><div><b>8. juuni - 31. juuli</b></div><div>Kardemon on tore linn, kus elavad sõbralikud inimesed, kes armastavad väga muusikat. Linnas on oma tramm, pagar küpsetab maitsvaid saiu, vorstmaakri käes saab osta esmaklassilist sinki ja pillimehest habemeajaja teeb klientidele laulu saatel uhkeid habemelõikusi. Ilmatark vaatleb oma tornist ilma ja kordnik valvab korda. Linn nagu linn ikka, kus kõik oleks ideaalne, kui lähedal ei elaks kolme röövlit, kes aeg-ajalt linnas röövimas käivad. Kas on võimalik, et ka röövlid võivad ümber kasvada, kui neid heaga vastu võtta, õpetada ja abistada? Kardemoni linna rahvas selgitab selle kindlasti välja ...</div><div><br></div><div><b>VIIKINGITÜTAR RAGNA</b></div><div><b>22. juuli - 13. august</b></div><div>Ragna elas kaugel maal, kus elasid viikingid. Viikingid olid teadupärast head käsitöölised, kaupmehed ja meresõitjad. Ragna isa oli kuulus viikingipealik ja tubli isa oma lastele. Ragna külas elas lisaks tema enda perele palju põnevaid ning ka veidraid inimesi. Külaelanikud tegid seda, mida viikingid ikka – kasvatasid loomi, tegid käsitööd ning käisid merereisidel. Vabal ajal armastasid nad lugusid rääkida ja laulda. Nagu kõikidele viikingitele, meeldisid ka Ragnale väga seiklused ja lood kaugetest maadest, millest isa ja teised rääkisid. Ragna unistas ka ise saada kord viikingipealikuks ja merereisile minna ... aga väikesed tüdrukud ei saa ju pealikeks ... või saavad? Tule ja vaata ise järele.</div>
<div><b>SURNUD HINGED</b></div><div><b>Alle-Saija teatritalu. Põlva maakond</b></div><div><b>28. juuli - 19. august</b></div><div><br></div><div>See on koomiline ja tänapäeval vägagi aktuaalne lugu valetamisest. Sellest, kuidas inimesed ahnuse, upsakuse, rumaluse ja muude pahede tõttu näitavad ennast kellegi teisena.</div><div><br></div><div>Sellest, et kokkuleppeid ja tehinguid tehakse mingit varjatud eesmärki silmas pidades, kuid kes sellisest kokkuleppest või tehingust kasu saab, pole kunagi päris selge. Kõik tegelased on tegelikult suuremal või väiksemal määral pahelised ja seega ka ise justkui surnud hinged. Lugu on aktuaalne, sest paralleele võib tõmmata tänapäeva poliitika või majandusega. Olgu selleks kas häälteostmised ja fiktiivsed sissekirjutused valimiste eel või nn riiulifirmade ja tankistide kasutamine ettevõtluses – "kaubeldakse" siin ju kaudselt nn surnud hingedega, tühjade tegelikkusele mittevastavate andmetega. Sellest, kuidas inimesed ahnuse, upsakuse, rumaluse ja muude pahede tõttu näitavad ennast kellegi teisena.</div>
<div><b>KUI SEDA METSA EES EI OLEKS</b></div><div><b>Kukruse polaarmõis. Saku mõis. </b></div><div><b>10. juuli - 20. juuli</b></div><div><br></div><div>Paruness von Meck ootab parasjagu kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, kui tema mõisa saabub kaupmees Žgutov. Kaupmeest tahaks osta parunessi metsa, aga paruness ei saa ju ometi laskuda labasesse äritehingusse, kui kohe-kohe on saabumas kiri suurelt Tšaikovskilt endalt. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal... Aga mida ei tule, on kiri.</div><div><br></div><div>Kaupmehe ja parunessi kohtumistesse sekkub parunessi poeg Volodja, kes muutub omamoodi sillaks Tšaikovski kirja ja metsamüügi vahel. Tragikoomikat lisab kõigi kolme tegelase suhetesse aga tõsiasi, et nii paruness, kui tema poeg on Tšaikovskist omal kombel sisse võetud, samal ajal kui kaupmehe muusikaalased teadmised piirduvad vaid balalaika eristamisega praepannist.</div>
<div><b>VANAPAGAN</b></div><div><b>R.A.A.A.M. Kernu mõisa küün</b></div><div><b>17. juuli - 25. juuli</b></div><div><br></div><div>Kuhu satub Vanapagan, tulles 21. sajandi teise kümnendi keskel põrgust maa peale õndsaks saama? Mis maa see on? Kas Jürkal on üldse võimalusi inimeseks jääda?</div><div>Kokku saavad A. H. Tammsaare tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja Sergei Potapov, kelle lavastajakäekirja teatris võrreldakse filmisaurus Quentin Tarantinoga. Vanapaganat mängib Ivo Uukkivi, Antsu Martin Kõiv. Jumal nähtavalt lavale ei jõua, nagu Tammsaarelgi. </div>
<div><b>KARLSONSON</b></div><div><b>Tõstamaa mõis</b></div><div><b>20. juuli - 25. juuli</b></div><div><br></div><div>"Karlsonson" on tragikoomiline lugu mehest, kellel oli propeller ja nupp, aga kes ei suutnud lennata – must huumor andekate vanemate mitte nii andekate laste valusal teemal. Näidend algab peategelase Karli matustel, kuhu pole kohale tulnud mitte kedagi peale Võõra Vanamuti. Laulnud kirikutiiskandiga "Jumal sul ligemal", õhanud "kui ilus mees kadunuke ikka oli", kurtnud kurja inimsaatuse ning selle üle, et tänapäeval pole enam kombeks pidada rikkalikke peiesid, Võõras Vanamutt lahkub. Hetk hiljem ärkab kirstus üles Karl – et saada selgust, miks küll on tema, kuulsa ja andeka isa poja elu läinud niimoodi, et keegi ei tulnud isegi tema matustele ... Hargneb lahti Karli eriskummaline elukäik, otsides pööranguid, kus teistmoodi valikut tehes oleks elu läinud hoopis teisiti. </div><div><br></div><div>Näidend on üles ehitatud Karli mälupiltidena, kuid see pole monoetendus, vaid koosneb paljudest dialoogidest erinevate inimestega, kes Karli saatust määranud on.</div>
<div><b>SAAKS VEEL EESTISSEGI</b></div><div><b>Müüdud Naer. Stedingu maja saal, Võru.</b></div><div><b>20. juuli - 30. juuli</b></div><div><br></div><div>Ühe Võru poisi siiras ja haruldane lugu oma ajastust.</div><div><br></div><div>Lavastus põhineb Võrust pärit harrastuskunstniku ja luuletaja Ado Kisandi päevikutel, mille ta on kirja pannud oma poisipõlves Võrus ning küüditatuna Siberis. See on siiras lugu sellest, kuidas üks Võru nooruk suhtub oma aja kaasteelistesse ja erinevatesse elusaatustesse, ning kirjeldus 1940. aastate elust Eestis ja Siberis. See on ajalooline tagasivaade ning meenutus Võru inimesele ning tema kunstile.</div>
<div><b>TAGAHOOVISH</b></div><div><b>Emajõe suveteater. Oskar Lutsu ainetel Kiti Põld. </b></div><div><b>Lina 7/Aleksandri 34 hoov, Tartu.</b></div><div><b>20. juuli - 9. august</b></div><div><br></div><div>Aja voolus vahetuvad rahaühikud, eluasemed ja rõivatükid, aga inimese loomus koos oma lahutamatu tagahooviga on ikka endine.</div><div>Kinnisvaraobjektil ristuvad osapoolte huvid ja elutunnetused. Kellel on seaduslik, kellel moraalne õigus majale? Kuidas olukorda lahendada – kes koputab vastase südametunnistusele, kes pöördub teise terve mõistuse poole?</div>
<div><b>TEE TÖÖD JA NÄE VAEVA, SIIS TULEB KA...</b></div><div><b>Luke mõis. Tartumaa</b></div><div><b>26. juuli - 3. august</b></div><div><br></div><div>Kontsertlavastus "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka …" räägib tööst. Eestlasi on alati peetud töökaks rahvaks. Juba Kalevipoeg oli töökas mees, Vargamäe Andresest rääkimata.</div><div><br></div><div>Töö tegemist on läbi aegade saatnud mingi kummaline pühaduseoreool, mis muudab selle olulisemaks kui mistahes teise tegevuse. Sellised vanasõnad nagu "Tänasida toimetusi ära viska homse varna" ja "Enne töö ja siis lõbu" on iga eestlase teadvuses nii kõvasti kinni, et ilma tööd tegemata nagu enam ei saagi. Või ei tahagi? Või äkki hoopis ei oskagi? Kas selle põhjuseks on rasked elutingimused või luterlik soov saada õndsaks läbi vaevade? Võimalik. Või teeme me tööd teadmata õieti isegi, miks me seda teeme, põhjenduseks vaid kulunud tõdemus "sest nii on alati olnud"? Mis on üldse õige töö? Kas loomeinimestel on õigus oma töö eest palka saada või peaks see käima hobi korras, pärast seda, kui õiged tööd on lõpetatud? Mis saab siis, kui selgub, et tegelikult ei ole meil vaja üldse nii palju tööd teha? Kas me oskame puhata ja niisama olla? Või tekitab selline olukord nii suure stressi, et tuleb uuesti hakata tööd tegema, lihtsalt selleks, et normaalselt elada?</div>
<div><b>SÜNNISÕNAD</b></div><div><b>Von Krahli teater. Noblessneri valukoda, Tallinn.</b></div><div><b>2. august - 8. august</b></div><div><br></div><div>"Sünnisõnad" on Von Krahli Teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös valmiv muusikaline lavastus, millega dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas jätkavad Veljo Tormise muusikale põhinevate suurvormide tsüklit.</div>
<div><b>SÜMFOONIA ÜHELE. ALLERGO CON MOTO</b></div><div><b>Tartu Uus Teater. Saueaugu teatritalu</b></div><div><b>3. august - 13. august</b></div><div><br></div><div>Ardo Ran Varrese debüütlavastus, mis on üles ehitatud kui muusikateos. Sõnad, mõtted, liikumine, rütmid ja helid on reastatud ja komponeeritud pigem klassikalise muusika kui harjumuspärase dramaturgia reeglite kohaselt.</div><div><br></div><div>See ei takista aga laval toimuvat teatrietendusena vaatamast ja nägemast. On vana mees ja on tema esimene raadio täis helisid, hääli ja mälestusi. Ta mäletab koos oma raadioga kõike. Ta teab, mis juhtuma hakkab. Kui saaks vaid sekkuda ja ajalugu muuta! </div>
<div><b>TÕEAJASTU LÕPP</b></div><div><b>Tõstamaa mõis. Pärnu maakond.</b></div><div><b>4. august - 19. august</b></div><div><br></div><div>Fantaasiadokumentaal räägib sellest, et tänu vanade hoonete ülesvuntsimisele ja neile uue kasutuse leidmisega võivad saada kahjustada mõnegi ohustatud liigi püsielupaigad. </div><div>Antud juhul on kaalukausil kolme müütilise tegelase edasine saatus. </div><div><br></div><div><i>Iga surelik tahaks elada kauem - kõige parem, kui igavesti. Ent see, kel on igavene elu, unistab hoopis elu ajalikkusest.</i></div>
<div><b>TOM SAWYERI SEIKLUSED</b></div><div><b>Temufi. Tartu seikluspark</b></div><div><b>10. august - 26. august</b></div><div><br></div><div>Muusikaline koguperelavastus "Tom Sawyeri seiklused" toob vaatajateni loo suurest sõprusest ja kummalistest juhtumistest.</div><div><br></div><div>Tom ja Huck ei jäta kasutamata ühtegi võimalust oma elu põnevamaks muuta. Milliseid seiklusi maailm nende teele toob? Kas õnnesärgis sündinud poisid ka sel korral terve nahaga pääsevad? Tule ja ela kaasa Tomi ja Hucki seiklustele.</div>
<div><b>ÕHTU ON SALAMERI, EDGAR VALTERI RAHUTU RAHU</b></div><div><b>Misanzen. Urvaste Villike teatritalu</b></div><div><b>10. august - 27. august</b></div><div><br></div><div>Visuaalteatriühendus Misanzen ("Üle vee", "Laineid lausudes", "Süüria rahvalood" – Eesti teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna nominent 2017) eesotsas lavastaja Helen Rekkoriga siseneb Edgar Valteri loomingu vähemtuntud meediumi – maagilisest realismist kantud maalide – kaudu tema loitsulaadsesse unenäomaailma, et luua täiesti erakordse Eesti kunstniku taiestest inspireeritud kohaspetsiifiline visuaalsusest ja installatiivsusest pakatav lavastus "Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu".</div><div><br></div><div>Valteri arhailise ja nostalgilise õhustikuga, reaalse ja ebareaalse piiril balansseerivais maalides joonistub välja mitu läbivat motiivi: looduskeskkond mitmekihilise väljendusvahendina, kus vaataja arusaamad loodusest ja selle kogemisest võivad eri vaatepunktide kaudu avarduda; arhetüüpsed Poiss ja Tüdruk või Mees ja Naine; inimestest ebaproportsionaalselt pisemaks maalitud lääbakile vajunud talumajad, tähistamaks looduse ülimuslikkust tsivilisatsiooni ees; lisaks kõikvõimalikud liminaalsed olevused, kelles inimese ja looduse piir hägustub. </div><div><br></div><div>Iga maal on nagu jutustus, millele saab ümber punuda lõputult narratiive, loomaks meditatiivset ja fantaasiarohket rännakut läbi reaalsusse kanduvate unistuste. Valteri maalidest kumab eestlasele arhetüüpselt omane harmoonia loodusega, oskus olla tasa, et kuulda ja tajuda rohkem, vaikiv teadmine maagilisest keskkonnateadvusest.</div>
<div><b>LEMBITU - KUNINGAS ILMA KUNINGRIIGITA</b></div><div><b>Temufi. Lõhavere linnamägi, Viljandimaa</b></div><div><b>17. august - 20. august</b></div><div><br></div><div>Urmas Lennuki kirjutatud "Lembitu – kuningas ilma kuningriigita" on ajaloolis-eepiline suur suvelavastus 800 aastat tagasi toimunud Madisepäeva lahingust. See ajalooline lavastus räägib eestlaste kokku kutsumisest, mida võime nimetada eestluse üheks pidepunktiks. Kas ka kaotus võib olla võit? Kuigi Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, andis see eestlastele vaimu vastu pidada, et hoida oma rahvust.</div><div><br></div><div>Ükskord me võidame niikuinii, aga kas meie oskame võitu hoida? Lihtsam on ju vastu seista mineviku ohtudele kui ära tunda tänapäeva salakavalust? </div><div><br></div><div>#Lembituontulekul</div>
<div><b>PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT</b></div><div><b>Teatribuss. Teatri kodu, Tartu maakond</b></div><div><b>19. august</b></div><div><br></div><div>Üksildane ja eraklik Pettsoni-taat ja tema elavaloomuline kass Findus elavad koos ühes väikeses talus ja teevad oma igapäevaseid toimetusi.</div><div><br></div><div>Ühel päeval saabub Naaber Gustavson teatega, et külas on ringi luusimas rebane, kes kanu varastab. Kuidas Pettson ja Findus oma kanad päästavad? Nii suur kui väike vaataja saab vastuse Sven Nordqvisti fantaasiarohkel ja lõbusal lool põhineval muusikalisel koguperelavastusel "Pettsoni ja Finduse rebasejaht".</div>
<div><b>KÕRBOJA PERENAINE</b></div><div><b>Ugala teater. A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel</b></div><div><b>4. august - 26. august</b></div><div><br></div><div>Lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Aga nii nagu elus ikka – jääb armastust ikka väheks. Ikka jääb ta hiljaks. Ikka on teda liiga vähe. Ikka kipub ta katki minema. Ja ikka peab tema pärast sabas seisma.</div><div><br></div><div>Lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele mõeldes on Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" põhjal näidendi kirjutanud Eesti teatrisõpradele hästi tuntud Tammsaare tõlgendaja-lavastaja Urmas Lennuk.</div>
<div><b>NuQ Treff</b></div><div><b>1.–4. juuni Tallinnas</b></div><div><br></div><div>Rahvusvaheline visuaalteatri festival, mille lähtepunktideks on nüüdisaegse nukukunsti tutvustamine ja populariseerimine, nukuteatri traditsioonide hoidmine ja edasikandmine ning üllatamine teatrivormidega, mille olemasolust me eile veel ei teadnud.</div><div><br></div><div>Festivalil on nüüdsest uus nimi, vorm ja toimumisaeg: festival hakkab toimuma biennaalina. 2017. aasta visuaalteatrifestivali peaesinejad on staarnukunäitleja <b>Paul Zaloom</b> USAst ning lavastaja <b>Gisèle Vienne</b> Prantsusmaalt.</div>
<div><b>Noore Tantsu Festival NOTAFE</b></div><div><b>7.–14. juuli Viljandis</b></div><div><br></div><div>NOTAFE on kaasaegsete etenduskunstide festival, mille eelkäija, Laste Tantsu Festival, toimus esimest korda 1993. aastal. Alates 1996. aastast kannab festival Noore Tantsu Festivali nime. Festivali raames toimuvad etendused, õpitubadest koosnev suvekool ja modereeritud vestlused artistidega. Selaastal tähistab festival oma 25. sünnipäeva.</div>
<div><b>Uue Teatri Festival "De Facto"</b></div><div><b>18.–20. august Pärnus.</b></div><div><br></div><div>Uue Teatri Festival “De Facto” on segu teatrist, tantsust, etenduskunstidest ja kõigest muust, mille olemasolust sa võib-olla veel ei teagi. 2017. aasta festival toimub 18.-20. augustini. Festivali teemaks on “Uinunud paigad”.</div>
<div><span style="font-size:16px;"><b>ALEKSEI KARENIN R.A.A.A.M. Tapa raudteejaam </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>11. - 14., 17. - 20., 23., - 27., 30., 31. juuli ja 1., 2. august kell 19.30 </b></span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Ilmselt ei kahtle ükski eestlane, et Lev Tolstoi „Anna Karenina” lugu sobib Tapa vanas raudteejaamas mängimiseks nagu rusikas silmaauku. Vene klassiku romaanis on raudteel ju tähtis osa. See andis ja annab mastaabi ja liikumisvõimaluse, peatades samas mõtted ja aja... </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Siberi lavastaja Aleksei Pesegov (1953), kes 2016. aastal oli Vene suurema teatriauhinna Kuldne mask nominent viies kategoorias, lavastas eelmisel suvel Tapal Eesti näitlejatega ülimenuka “Aleksei Karenini”, kus näitab, mida tunneb Anna mees Aleksei Karenin. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">„Kirg on purustav? Armastus loov? Või siis kirg on alati purustav ‒ armastus alati loov?” iseloomustab Aleksei Pesegov ühe lausega oma lavastust. Kirg ja armastus, elu ja surm edasi-tagasi sõeluvate rongide vahel... Millised on peatused inimeste peades?</span></div>
<div><span style="font-size:16px;"><b>TÄIESTI SALAJANE </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>Lutsu teater. Lutsu küla, Põlvamaa </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>16. - 22. juuni kell 19 </b></span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Elu filmis või film elus? E-riigina kuulsust koguval Eestimaal sarnaneb elu üha enam seebiseriaaliga. Ammustest aegadest tunnustatud püsiväärtused on keeratud pea peale, noorsugu elab virtuaalmaailmas ja lihtsat külameest kisub jooma. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Nii võibki juhtuda, et ühel heal päeval ei tee mõni inimene enam vahet, kas ta elab päris maailmas või filmis. Kuna kino tehakse kuni valitsuse tasemeni välja, siis ei ole mingi eriline üllatus, kui sinu ellu ilmub korraga luust ja lihast James Bond või vene luuraja Stirlitz, kes e-ajastule kohaselt ajavad taga kohvrit, millesse keegi lätlasest geenius on klahvide alla kokku viinud võimalused valitseda maailma. Erinevad kohvikud, puhvetid ja müügiletid avatakse juba kaks tundi enne etenduse algust ning tegelased ei poe kellegi eest peitu ka väljaspool etendust.</span></div>
<div><span style="font-size:16px;"><b>KAPIUKSE KOLLID </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>Lutsu teater </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>1., 2., 6. - 9., 13. - 16. juuli</b> </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Jan on lohakas poiss. Õhtuti ei viitsi ta oma mänguasju kokku korjata ja need vedelevad mööda tuba laiali. Kõik muutub aga päevast, mil korralageduse kollid kapiuksest välja ronivad ja Jani toas täieliku kaose korraldavad. Kapiukse kolle, kes tahavad Jani elamist täielikult endale vallutada, on võimalik tagasi lüüa vaid vaprate mänguasjade abiga. Jan põgeneb, et mänguasjad kokku koguda. Tinasõdurid, kiikhobu ja kaisukaru ärkavad ellu ja koos ehitatakse kindlus, rivistatakse üles sõjamasinad ning antakse kollidele vastulöök. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Muusikaline kogupereetendus</span></div>
<div><span style="font-size:16px;"><b>MURRU 422/2 </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>Algupärane dokumentaalteatri kogemus endises Murru vanglas </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>Kinoteater. Murru vangla. 3.-9. ja 12.-16. juuli </b></span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Murru vanglasse on vähesed – vabatahtlikult – sisse pääsenud. Lagunev JUM-422/2 kompleks Vana-Haapsalu maanteel peidab endas kinnipidamiskambreid ja ülekuulamisruume, aga ka ametnike kabinette ja haiglapalateid, isegi spordisaali ja kirikut. Ühtlasi peidab ta endas ajaloo lõppu. Nimelt oli tegu viimase koloonia-tüüpi vanglaga Eestis, kus kinnipeetavad elasid suurtes gruppides koos, kus valvurite ja vangide vahel ning eriti barakkide sees valitsesid keerulised hierarhiad ja kus kanti edasi Venemaalt pärit vanglatsoonide kirjutamata seaduseid – panjaatjaid. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Etendustel kehtib vanusepiirang 14.</span></div><div><br></div>
<div><span style="font-size:16px;"><b>GOGOLI DISKO </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>Ugala Teater. Ugala teatri suur saal </b></span></div><div><span style="font-size:16px;"><b>2.-21 juuni </b></span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">"Gogoli disko" Viljandi hingab omas rahulikus rütmis. Eestist on saanud Vene tsaaririigi osa, aga see ei paista kedagi väga häirivat. Inimene kohaneb kiiresti ja vahetab ruttu eduühiskonna roosa triiksärgi beeži džempri vastu ja tõmbab sinna veel võidunud nahktagi peale – mis seal ikka. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Kuna riigikord ja raha ei oma enam suuremat tähtsust, leitakse üles vanad head hobid – kuulatakse vaikselt suletud uste taga keelatud muusikat ning loetakse keelatud kirjandust, isegi mitte mingi vastuhaku mõttes, vaid et lihtsalt meeldib. Kõik võikski nii kulgeda ja kulgeda... </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">Kui ei oleks Gogolit, kes tõuseb surnust üles, asub ahtakese riigikorra ja suure tühjuse kohale inimeste hinges – ja tõmbab seal kõik käima. </span></div><div><br></div><div><span style="font-size:16px;">See on teatraalne fantaasiamaailm, värvimuusika ja rütm – see on Gogoli disko.</span></div>
<div><b>Roosi nimi </b></div><div><br></div><div>Tartu Ülikooli muuseumi toomkiriku varemetes. </div><div><br></div><div>13. juuli kuni 23. juuli</div><div><br></div><div>Esimest korda Eesti lavale jõudev maailmakuulsa kirjaniku ja semiootiku, Tartu Ülikooli audoktori Umberto Eco romaan „Roosi nimi” (1980) ühendab endas põnevusloo, sissevaate keskaja kultuuri ja maailma ning semiootilise ristsõnamõistatuse.</div><div><br></div><div>1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.</div><div><br></div><div> Lavastus sünnib Tartu toomkiriku varemetes, mille esimesed müürid pandi püsti 13.sajandil ja kus aastatel 1806-1981 paiknes Tartu Ülikooli raamatukogu.</div>
<div>JULIE JA TÄHED</div><div><br></div><div>Tartu Toomemäe tähetorni õuel (Lossi 40)</div><div><br></div><div>12. august kuni 19. august</div><div><br></div><div>Teatriõhtu Toomemäe augustihämaruses annab võimaluse mõtiskleda teaduse ja kunsti muutumisest, elada kaasa ühele suure armastuse loole ja tajuda pea kohal tähti ka argipäeva taevas.</div><div><br></div><div>Tartu, 19. sajandi teine pool. Toomemäel paikneva tähetorni õuemajas ootab kunstnikust noorproua Siberi-ekspeditsioonilt koju oma meest ja maalib igatsedes tema portreed. Tööks tarvilikku rahu pole aga kusagilt võtta, sest majja sätivad end sisse ka noorpõlveradu vaatama tulnud vanad sõbrad ja võitluskaaslased. Majas tekkiv kaos päädib peaaegu tulekahjuga, ent ootamatult sekkub asjade käiku salapärane Korstnapühkija, kes lisaks oma kutseoskustele näikse valdavat ka lugude jutustamise ja kuulamise keerukat kunsti. Tänu temale asetub kõik lõpuks oma kohale parimal võimalikul viisil – nagu tähed taevalaotuses.</div><div><br></div><div>Näidend põhineb maalikunstnik Julie Hagen-Schwarzi värvikal elusaatusel ning armastuslool astronoom ja ilmarändur Ludwig Schwarziga. Näidendist leiame ka ajaloolised prototüübid maailmanimega astronoomi Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Maa meridiaani mõõtja kindral Carl Friedrich Tenneri. </div>
<div><b>MADU OMA RINNAL</b></div><div><b>Kuressaare Linnateater, Sadamaait, Kuressaare</b></div><div><b>29.</b>–<b>30. juuli</b></div><div><br></div><div>Kakskümmend viis aastat on möödas ajast, mil Annabel kodust põgenes ja jättis Miriami isaga kahekesi. Isa surm toob õed jälle kokku.</div><div><br></div><div>On suvi ja aias sätendab klaasides valge vein. Aga midagi vastikut on selles koduses tenniseväljakus. Ja mida tahab see kolmas naine?</div><div><br></div><div>Kas pigem väärdunud armastus kui täielik üksindus – seda näikse küsivat oma müstilises näidendis meie ajastu dramaturgia suurmeister Alan Ayckbourn.</div>