Log in with Facebook Log in
Log in

Not registered? Sign up for free »

Emmaste Põhikool

×
Visit staticxx.facebook.com Loading..

Related images

<div>Vaade koolimajale 2014.a.</div> static1.nagi.ee
<div>Koolimaja 2014.a.</div> static1.nagi.ee
<div>Vaade koolimajale.</div> static1.nagi.ee
<div>Marie Brever (1898-1981)</div><div>Marie Brever sündis 7. aprillil (vana kalendri järgi 26. märtsil) 1898. aastal Emmaste vallas Metsalauka külas vallasekretäri pere teise lapsena. Lähedased kutsusid teda Mata või Maita.</div><div>Alghariduse sai Marie kodus oma isalt, kes oli lõpetanud Saaremaal Kaarma Õpetajate Seminari. 1908. aastal asus 10-aastane Marie õppima Haapsalu tütarlastekooli. 1912-1916 jätkas ta õpinguid Haapsalu tütarlastegümnaasiumis. Õppetöö Haapsalus toimus vene keeles.</div><div>Peale gümnaasiumi lõpetamist kavatses Marie edasi õppida, kuid esialgu tuli sõjaolude tõttu sellest loobuda. Kuni 1919. aasta sügiseni elas Marie kodus vanemate juures ja andis eratunde. 20. oktoobril 1919 võeti Marie Brever vastu Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kus ta jõudis õppida neli semestrit. Õpingud ülikoolis katkesid seoses majanduslike raskustega 1921. aasta kevadel.</div><div>Peale õpingute katkemist ülikoolis naases Marie Emmastesse ja 1921. aasta sügisest sai temast Emmaste Kõrgema Algkooli õpetaja. Alates 1. augustist 1922 määrati preili Brever sama kooli õpetaja-juhatajaks. Marie Brever oli Emmaste kooli juhatajaks aastani 1949, seega 27 aastat. Emmaste kooli kõrval tegutses Marie Breveri juhtimisel neidudele mõeldud kodumajapidamise täiendusklass, mis pakkus lisaks koolitarkusele hulgaliselt perenaisele vajalikke praktilisi oskusi.</div><div>Marie Brever töötas Emmaste Mittetäieliku Keskkooli direktorina 12. märtsini 1949. Ootamatult vallandati ta koolidirektori kohalt ja viidi üle Jausa kooli vene keele õpetajaks. Sama aasta sügisel tehti Marie Breverile ettepanek anda lahkumisavaldus pedagoogi töökohalt vabastamiseks. Olude sunnil asus ta tööle Tasuja kolhoosi arvepidajana.</div><div>9. aprillil 1951 Marie Brever kui „riigireetur“ arreteeriti ja saadeti Tallinnasse eeluurimisvanglasse. </div> static1.nagi.ee
<div>Staadion</div> static1.nagi.ee
<div>Korvpalliväljak</div> static1.nagi.ee
<div>Tenniseväljak</div> static1.nagi.ee
<div>1995. aastal valmis spordihoone.</div><div>2009 aastal lõpetati spordihoone rekonstrueerimine.</div><div><br></div> static1.nagi.ee
<div>Veevõtukoht, 200 m3 veele.</div> static1.nagi.ee
<div>Loodusõpperada- Tiigi elustik. Infotahvel rajatud SA KIK rahastusel.</div> static1.nagi.ee
<div>Loodusõpperada- Pargi loomad. Rajatud SA KIK rahastusel.</div> static1.nagi.ee
<div>Õueõppeklass on valminud SA KIK toetusel. Klassi juures on ilmajaam. Soojal ajal toimuvad loodusained selles majas.</div> static1.nagi.ee
<div>Suuremõõtmeline jugapuu.</div> static1.nagi.ee
<div>Loodusõpperada- Mullastik. Valminud SA KIK rahastusel. Varustatud QR-koodiga.</div> static1.nagi.ee
<div>2003. aastal valmis käsitöömaja. </div><div>Ajalooliselt oli tegemist mõisa viljakuivatiga.</div><div><br></div> static1.nagi.ee
<div>Emmaste mõis</div><div>Emmaste küla mõisastati 1779. aastal, kui Hiiu-Suuremõisa mõis asutas siia kõrvalmõisa. Emmaste mõis eraldus tollal von Stenbockidele kuulunud Hiiu-Suuremõisast 1796. aastal. Sellest ajast pärineb ka raskepärane nn vanabalti tüüpi häärber – kelpkatusega ühekorruseline kivihoone. Tagasihoidliku puistuga pargis on puuliikidest eksootilisemad palsaminulg ja võimsad jugapuud ning pargi romantilisim osa on väike saarekesega tiik.</div><div>1920. aastal kolis mõisahoonesse Emmaste kõrgem algkool, kus 6. klassis alustasid kooliteed 22 poissi ja 13 tüdrukut. Koolile pani õla alla kogu küla, näiteks talumehed tõid kohale puidu, millest puusepp valmistas vajaliku mööbli. 1960. aastatel ehitati kooli jaoks lisakorrus, mistõttu on hoone endine maht ebaselge. Paari aastakümne pärast valmis maja tagaküljele ulatuslik juurdeehitis, kuhu paigutati saal ja klassiruumid. </div><div>Emmaste peahoones tegutseb praegu Emmaste Põhikool. Endises mõisaaidas asub kaasaaegne käsitöömaja. Koolile kuuluvad erinevad spordirajatised. Mõisapargis on märgistatud loodusrada. Et Emmaste Põhikool asub Hiiumaa lõunarannikul, on koolil tugev side rahva- ja merekultuuriga. Koolis on traditsiooniks kujunenud omakultuuripäev, kus läbi erinevate tegevuste tutvustatakse ja hoitakse alles kohalikku pärandkultuuri. </div><div><br></div>
<div>Emmaste Põhikool asub Emmaste vallas Emmaste külas ja on vallas ainus üldharidust andev asutus. Kool asub endises Emmaste mõisa peahoones, mis on põhjalikult ümberehitatud.</div><div>Emmaste Põhikool alustas tööd 1920. aastal Emmaste Kõrgema Algkoolina. Vahepealsetel aastatel on kooli nimetatud erinevate nimedega, praegust nime kannab kool alates 1999. aastast.</div><div><br></div>
<div>Loodusõpperada- Ilm ja kliima, valminud SA KIK toetusel. </div> static1.nagi.ee
<div>Loodusõpperada- Iluaed. Valminud SA KIK rahastusel. Iga õpperaja punkti juures on vastava teema küsimused ja väljatöötatud töölehed.</div> static1.nagi.ee
<div>Iluaed</div> static1.nagi.ee
<div>Vaade koolimajale.</div> static1.nagi.ee
<div>Jalgpalliväljak</div>
<div>Koordinaadid:</div><div>58.704281, 22.593433</div><div> GPS: 58° 42' 15" N, 22° 35' 36" E</div>